1.0Artjom Põldsaar Portfooliohttps://artjompoldsaar24.thkit.ee/wpadminhttps://artjompoldsaar24.thkit.ee/wp/blog/author/admin/rich600338<blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="85OvDIMEFb"><a href="https://artjompoldsaar24.thkit.ee/wp/teooria/">Programmeerimine Konspekt</a></blockquote><iframe sandbox="allow-scripts" security="restricted" src="https://artjompoldsaar24.thkit.ee/wp/teooria/embed/#?secret=85OvDIMEFb" width="600" height="338" title="“Programmeerimine Konspekt” — Artjom Põldsaar Portfoolio" data-secret="85OvDIMEFb" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no" class="wp-embedded-content"></iframe><script type="text/javascript"> /* <![CDATA[ */ /*! This file is auto-generated */ !function(d,l){"use strict";l.querySelector&&d.addEventListener&&"undefined"!=typeof URL&&(d.wp=d.wp||{},d.wp.receiveEmbedMessage||(d.wp.receiveEmbedMessage=function(e){var t=e.data;if((t||t.secret||t.message||t.value)&&!/[^a-zA-Z0-9]/.test(t.secret)){for(var s,r,n,a=l.querySelectorAll('iframe[data-secret="'+t.secret+'"]'),o=l.querySelectorAll('blockquote[data-secret="'+t.secret+'"]'),c=new RegExp("^https?:$","i"),i=0;i<o.length;i++)o[i].style.display="none";for(i=0;i<a.length;i++)s=a[i],e.source===s.contentWindow&&(s.removeAttribute("style"),"height"===t.message?(1e3<(r=parseInt(t.value,10))?r=1e3:~~r<200&&(r=200),s.height=r):"link"===t.message&&(r=new URL(s.getAttribute("src")),n=new URL(t.value),c.test(n.protocol))&&n.host===r.host&&l.activeElement===s&&(d.top.location.href=t.value))}},d.addEventListener("message",d.wp.receiveEmbedMessage,!1),l.addEventListener("DOMContentLoaded",function(){for(var e,t,s=l.querySelectorAll("iframe.wp-embedded-content"),r=0;r<s.length;r++)(t=(e=s[r]).getAttribute("data-secret"))||(t=Math.random().toString(36).substring(2,12),e.src+="#?secret="+t,e.setAttribute("data-secret",t)),e.contentWindow.postMessage({message:"ready",secret:t},"*")},!1)))}(window,document); //# sourceURL=https://artjompoldsaar24.thkit.ee/wp/wp-includes/js/wp-embed.min.js /* ]]> */ </script> 0. Programmeerimise ajalugu, Süntaks, Muutujad Arenduse etapid 1. Eelanalüüs. Описание потребностей и их анализ2. Tehniline ja visuaalne disain. Дизайн программного продукта3. Arendus. Разработка4. Testmine. Проверка5. Juurutamine. Выпуск и внедрение продукта6. Hooldus. Обслуживание продукта Tarkvara elutsüki mudelid Testimine Vead ja erandid Vigade liigitamine programmi töötlemise etappide kaupa Kompileerimisvead – Ошибки компиляцииОшибки которые можно исправить до запуска программы, ошибки, которые обнаруживает компилятор вместо программиста. Paigutusvead – Ошибки компоновки Toimimisvead – Ошибки выполнения Põhilised programmeerimismudelid Structural programmingStructured programming encourages dividing an application program into a hierarchy of modules or autonomous elements, which, in turn, may contain other such elements. Within each element, code may be further structured using blocks of related logic designed to improve readability and maintainability. Logic programmingWhat is logic programming? Logic programming expresses and manipulates logic-based relationships and rules in a declarative manner. Logic programs, driven solely by data, utilize logical statements known as predicates, which are either facts or rules. Component Orientented programmingIt’s known as component-oriented programming, and it’s all about stitching reusable components together like Lego blocks. At its core, component-oriented architecture embraces the Don’t Repeat Yourself (DRY) dogma. Repeating code is time and efficiency wasted. 1. Teema Lineaarsed programmid Algoritm An algorithm is a procedure used for solving a problem or performing a computation. Algorithms act as an exact list of instructions that conduct specified actions step by step in either hardware- or software-based routines. Algoritmide põhiomadused: Algoritmide tüübid Plokkskeem – algoritmi graafiline kujutamine plokkide ja neid ühendavate noolte abil. 2. Teema Valikud (If, elif, else) 1. Mis on tingimuslaused? Tingimuslaused võimaldavad programmil teha otsuseid, kontrollides, kas mingi tingimus on tõene (True) või väär (False). Selle põhjal tehakse erinevaid tegevusi. 2. Süntaks: Tähtsad punktid: 3. Teema Kordused Kordused (ehk tsüklid) võimaldavad käivitada sama koodi mitu korda. Pythonis kasutatakse kahte peamist korduse tüüpi: Tähtsad märksõnad: 4. Listid List ehk loend on andmetüüp, mis võimaldab hoida mitut väärtust ühes muutujas. Listid on järjestatud ja muudetavad kogumid, mis võivad sisaldada erinevat tüüpi elemente (numbrid, stringid, jne). Juurdepääs elemendile indeksiga: indeksid algavad 0-st. 5. Pythoni funktsioonid str() upper() lower() capitalize() date.today() date() strftime() monthrange(a, b) round(arv, punktid) Tund 3 isalnum() Returns True if all characters in the string are alphanumeric isalpha() Returns True if all characters in the string are in the alphabet isascii() Returns True if all characters in the string are ascii characters isdecimal() Returns True if all characters in the string are decimals isdigit() Returns True if all characters in the string are digits isidentifier() Returns True if the string is an identifier islower() Returns True if all characters in the string are lower case isnumeric() Returns True if all characters in the string are numeric isprintable() Returns True if all characters in the string are printable isspace() Returns True if all characters in the string are whitespaces istitle() Returns True if the string follows the rules of a title isupper() Returns True if all characters in the string are upper case 6. Sõnastikud Sõnastik on andmetüüp, mis sisaldab võtme-väärtuse paare. Iga element sõnastikus koosneb võtmest ja sellele vastavast väärtusest. Sõnastiku elemendid ei ole järjekorras (kui ei kasutata orderrendi Python versioonis 3.7 ja uuemates). Sõnastikku luuakse kõverate sulgudega {}, kus iga element on vormis võti: väärtus. Funktsioonid keys() – tagastab kõik võtmed: values() – tagastab kõik väärtused: items() – tagastab võtme-väärtuse paarid: Näide 7. Failidega töö Failide avamine ja lugemine Pythonis saab faile avada ja lugeda, kasutades open() funktsiooni. Faili avamisel on võimalik määrata erinevad režiimid, näiteks lugemiseks, kirjutamiseks või lisamiseks. Faili avamise režiimid: Funktsioonid failide töötamisega Pärast faili töötlemist on oluline fail sulgeda, et kõik muudatused salvestatakse ja fail on korrektselt vabastatud. Faili kirjutamine E-maili saatmine Impordi e-posti moodulid Konfigureeri e-posti päise väljad Konfigureeri e-kirja keha Konfigureeri e-posti server E-kirja saatmine HTML-sisu saatmine e-postiga On vaja kirjutada subtype=”html” Pildi saatmine e-postiga manusena Küsime kasutajalt faili laadima Lisame pilt manusena 8.1 Graafikute ja diagrammide loomine matplotlib – kõige populaarsem raamatukogu lihtsate ja keerukate graafikute loomiseks. Installimine Joongraafik Tulpdiagramm Histogramm Punktdiagramm numpy kasutamine 8.2 Graafiline liides(Tkinter, CustomTkinter jne) Tkinteri põhiüksused: Lihtne Tkinteri aknasüsteem Kasutajasisendi vorm 9. OOP Objektorienteeritud programmeerimine (OOP) on programmeerimisparadigma, mis põhineb objektide mõistel. Objektid on klasside eksemplarid ja need võivad sisaldada andmeid (atribuutide kujul) ja meetodeid (funktsioonid, mis töötlevad neid andmeid). OOP põhialused on klassid, objektid, pärimine, kapseldamine ja polümorfism. Pythoni keeles on OOP tugevasti integreeritud ja seda saab rakendada klasside ja objektide abil. Klassid ja Objektid Klass (Class): Klass on „plaan“ või „mall“ objektide loomiseks. Klass määratleb objektide omadused (atribuutide kaudu) ja käitumise (meetodite kaudu). Objekt (Object): Objekt on klassi eksemplar, mis sisaldab andmeid ja saab täita meetodeid. Objektil on kõik klassi omadused, kuid iga objekti andmed võivad olla erinevad. Näide Pärimine (Inheritance) Pärimine võimaldab ühel klassil (alamklassi) pärida omadused ja käitumise teisest klassist (pealklassist). See aitab koodis kordust vähendada ja loogikat jagada. Polümorfism (Polymorphism) Polümorfism võimaldab eri klasside objektidel kasutada samu meetodeid, kuid nende käitumine võib olla erinev sõltuvalt objekti tüübist. Selleks, et polümorfism toimiks, peab meetod olema määratletud nii, et erinevad alamklassid võivad seda erinevalt rakendada. Polümorfism tähendab, et erinevad klassid saavad kasutada sama meetodit hääle_tegija, kuid iga klassi puhul käitub see erinevalt. OOP Näide kood https://github.com/GummyisHear/TARpv24_pyhikonstruktsioonid/blob/master/oop/shop.py